| Teadaolevatel andmetel hakati lapsi Kiltsi piirkonnas järjekindlalt õpetama 1855. aastal. Esimene kooliskäimise koht oli väike saun Sootaguse külas Raba talu maal, kus lapsed käisid paar korda nädalas katekismust ja piiblilugu õppimas. Õpetajaks oli Muda Märt, vähese kirjaoskusega vanem mees, kes käis ka mõisateol. 1870. aastal laskis Kiltsi vallavalitsus ehitada Greenbergi talu kambri otsa suuremate akendega klassiruumi. Õpetaja oli Jakob Greenberg. |
 Kui vallad ühendati ja tekis Vao vald, ehitati 1884. aastal Nõmme-Rägaväljale uus koolimaja. Kooliaasta kestis 15.oktoobrist 15.aprillini, kool oli kolme klassiline. |
| Eesti iseseisvuse algul hakkasid Kiltsi jaama ümbruse elanikud taotlema kooli asutamist Kiltsi, sest Nõmme külas asuv kool oli jaamast 5 km kaugusel, enamik õpilasi oli aga Kiltsist. Esialgu kavatseti avada Kiltsi kooli paralleelklass 1. ja 2. õppeaasta õpilastele. Mõisa riigile ülevõtmisega loodeti sealt kooliruum saada. 15. jaanuaril 1920 avatigi Rägavälja kooli paralleelklass endises valitsejamajas. Kuid kooliruumide saamine mõisa peahoonesse ei läinud raskusteta. Üürileping valitsejamajas öeldi 1920. aasta kevadel üles, kui Kiltsi mõis riigistati. Nii oli paralleelklass ilma peavarjuta. Kooli hoolekogu oli sunnitud üürima ruumi Nõmme külast Alliku talust. Nimetatud koht oli aga oma kauguse tõttu sobimatu, tee sügiseti ja kevadeti põhjatu porine, ruum madal ning õhutamisvõimaluseta. Kirjavahetus ministeeriumiga aga kestis ning selle tulemusena õnnestus 1921. aasta sügiseks mõisa peahoonest koolile üks ruum üürida. |
22. septembril 1921 alustas paralleelklass seal tööd juba iseseisva koolina – Kiltsi 2-klassilise koolina. Koolijuhatajaks (1921-1924) oli Helene Marie Einberg, kohaliku postkontoriülema proua. Õpilasi oli koolis 32, õpetajaid 1. Vald tasus kasutatava ruumi rendi – 32 000 marka. Valla hooleks oli ka kooli küte, valgustus ja remont. Abistati inventari ja õppevahendite muretsemisel. Võimlemistund 1924. aastal. |
| 1924. aastast muutus kool Kiltsi 6-kl. Algkooliks. Rägavälja kool suleti ja õpilased toodi Kiltsi üle. Koolijuhatajaks (1924-1927) oli Villem Alto (Altoa), õpetajaid oli 5, õpilasi 118.
Pildil aastast 1926 seisvad õp. Heinrich Bach (Oja) ja koolijuhataja Villem Alto, istuvad õp. I. Schmitd, õp. Hilda Einberg ja õp. Leida Alto. |
|
|
Aastatel 1927-1939 oli koolijuhatajaks Voldemar Toom. Toom oli seltskondlik rahvamees, kes ei pidanud paljuks vahetundides õpilastega koos tantsida. Arendas piirkonnas spordi-tegevust ning juhendas Noorkotkaid. Aastal 1935 rajati kooliaed.
Viimase sõja ajal oli lossis ja tiibhoonetes Saksa sõjavägi. Kooli peeti valitsejamajas. Sõjaväe lahkudes oli hoone ruumid lõhutud, aknad katki, keskküte ei töötanud. Aastast 1944 lisandus 7. klass ja kool nimetati ümber Kiltsi Mittetäielikuks Keskkooliks. Koolijuhatajaks oli sellel ajal (1939-1949) Aleksander Traks. Traks oli sügavalt isamaaline ja religioosne inimene, direktorina tõsine ning range.
|
