| Sõjajärgsel ajal oli raskusi kuhjaga. Puudust tunti kõigest: ei jätkunud kütet, õppevahendeid ega õpilastel jalatseid-riideid. Vihikute valmistamiseks koguti kokku kõik puhtad paberitükid ning õpetajatel soovitati vana kiri paberilt kustutada ja seda uue töö jaoks kasutada. Klassidesse asutati ühiskassad annetuste kogumiseks. Võeti vastu kõike: raha, põrandapesu- ja tolmulappe, seepi, seapekki, maiustusi ja muud. Kogutut kasutati nii koolitöös kui ka puudust kannatavate laste toetamiseks. |
1949-1950 oli kooli direktoriks Johannes Kübarsepp. Kiltsi 7.-kl. Koolis õppis sellel aastal 202 õpilast, töötas 10 õpetajat.
Kõrvaloleval pildil õpetajad aastast 1950.
|
 1950.aasta kevadel süttis lõpupeo ettevalmistuste käigus lossi tiibhoone ja hävisid mõlema tiiva katused. Nende taastamine nõudis direktorilt, kelleks oli saanud (1950-1957) Artur Lauringson, suurt vaeva. Iga lauajupi ja kilogrammi naela pärast tuli taotleda eraldi luba tolleaegsetelt võimumeestelt. Aasta-aastalt kasvas koolidele kõrgemalt poolt tulevate ettekirjutuste hulk. Järgides Mitšurini ja Lõssenko õpetusi lubasid õpetajad oma koduaedades teha järgmisi katseid: kartulisaagi suurendamine jaroviseerimise abil; talinisu arendamine suvinisuks; kõrvitsa ja kurgi ristsugulus, punasesõstra kasvatamine puuna.
Õpetajad aastast 1955 – Aliide Sade, Leida Must, Endla Tamm, Helju Tombak, Endel Kaare, Evi Kaare, Artur Lauringson, Vaike Treial, Henrietta Toomeoja. |
| Õppeaastal 1957-58 oli direktoriks Irene Must. |
| 1958-1961 oli koolijuhiks taas noor sümpaatne ning vastutulelik Johannes Kübarsepp, kes oli sunnitud direktori kohalt lahkuma, sest polnud nõus astuma Kommunistlikusse parteisse. |
| Aastatel 1961-1967 oli direktoriks Voldemar Nagel. Tema juhendamisel said park ja kooliaed uue näo, toodi juurde rohkesti uusi puuliike ja haruldasi taimi. Nagelil oli entusiasmi ja kunstimeelt ning tema eestvedamisel püüti aiakultuuri õpilaste kaudu ka kodusesse viia. Kool sai 1965.a. Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel III järgu diplomi, autasusid pälvisid mitmed õpilased ja õppe-katseaia juhataja Veera Nagel. Koos Nageliga tuli kooli tööle terve generatsioon noori õpetajaid. Direktorina oli Nagel tugev autoriteet – saalitäis õpilasi lausa vakatas tema sisse astudes.
|
|
|
 1967 – 1972 töötas direktorina August Saaremäel – inimese ja ülemusena tasakaalukas ja heatahtlik, õpilaste poolt väga lugupeetud. Sageli kõndis direktor koolis haamer pihus ja naelad taskus. Hoogustus pioneeritöö ja noorte tuletõrjujate liikumine. Endiselt olid heal tasemel sport ja looduskaitsealane töö.
Pildil noored tuletõrjujad Anita Metelitza, Andres Selgeveer, Elle Pool ja Aivar Vähi. 1972 – 1973 oli Kiltsi 8.-kl. Kooli direktoriks Kadri Pajula. |
| Alates 1973.aastast kuni 2008.aastani töötas direktorina Lembit Keerus. 70-80.aastatel sõltus koolielu paljuski ühismajandite toetusest. Vao sovhoosi direktor Hans Veermäe suhtus suure tähelepanuga kooli vajadustesse. Majandi poolse abiga telliti klassidesse individuaaljooniste järgi valmistatud kapid, muretseti õppetööks vajalikke tehnilisi vahendeid. Samas tuli õpilastel ja õpetajatel aktiivselt osaleda majandi abistamisel hooajatöödel (kartulivõtmine sügisel, kivikoristus ja metsaistutamine kevadel). 1976.a. kevadel toimus esimene TPL (töö- ja puhkelaager) – tolleaegse EÕM-i (Eesti Õpilasmaleva) noorem vend. TPL-i korraldajateks olid läbi aastate paljud õpetajad (K. Pajula, V. Kaur, M. Võhandu jt.). 1984.a. tulid kooli riiklike direktiivide alusel 6-aastased ja kool muutus sisuliselt 9-klassiliseks. 1990. aastal õppis koolis 168 õpilast ja töötas 15 õpetajat.
6-aastased õppurid (Urmas Ojaste foto). |
 Kool on aastaid tuntud maakonnas ja Eestis kui aktiivne osaline looduskaitsealases tegevuses (K. Kasemaa, M. Võhandu), tunnustust on leidnud kooli õppe-katseaed (A. Kasemaa, K. Kasemaa), silmapaistvaid tulemusi saavutatud aineolümpiaadidel maakonnas ja vabariigis bioloogias, keemias (M. Võhandu), matemaatikas (L. Käbin), maateaduses (M. Leemets), käsitöös ja kunstis (L. Hinnosaar, M. Leemets), tublilt tegutsesid sportlased (I. Sepping, M. Võhandu, V. Kaur), tuletõrjujad (A. Saaremäel), Punane Rist (M. Võhandu). Korduvalt võideti ja saavutati auhinnalisi kohti pioneeride ja komsomolide kokkutulekutel, sõjalis-patriootlikus mängus „Põuavälk”. |
 1998.a. kevadel korrastasid lõpuklassi õpilased pargis Õnneallika, mis oli vahepeal hooletusse jäänud.
Iga aastaga sai üha selgemaks, et hoone vajab põhjalikku remonti. Koostati mitmeid projekte, kuid konkreetsete tegudeni jõuti alles 90-date alguses.
|
